LASKMINE Märkmik

TIR märkmik

Carnet TIR (TIR carnet, rahvusvaheline autovedu)   on tollitransiididokument, mis annab õiguse vedada kaupu üle riigipiiri tollitõkendiga autokeredes või lihtsustatud tolliprotseduuridega konteinerites.

Dokument hõlmab kaupade maantee- ja multimodaalseid vedusid (viiakse läbi kaubikutes, haagistes, poolhaagistes ja konteinerites) riikide vahel, kes on tunnustanud 1959. ja 1975. aasta rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni, kasutades rahvusvahelist autoveoraamatut (TIR).

Kõikidel mootorsõidukitel peavad nende kasutamiseks olema pädevate asutuste vastavad load. Selle annab välja riiklik garantiiühing (ühing), millele on omakorda volitanud riigi pädevad asutused.

CMR

CMR

CMR   on lühend Prantsuse rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonist – KDPN.
CMR   – rahvusvaheline saateleht – on isekopeeruv vorm, mille vorm ei ole ühtne ja võib riigiti oluliselt erineda.

Rahvusvahelistes kaubavedudes on CMR kõige olulisem veo- ja äridokument.
Kahe riigi vahel CMR-veost liigutavale vedajale kehtivad eelnimetatud ÜRO konventsiooni staatuses oleva konventsiooni reeglid ja eeskirjad.

CMR-saateleht koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, mis on kinnitatud saatja ja vedaja poolt. Arve esimene eksemplar jääb saatjale, teine ​​ja kolmas eksemplar on kaubaga kaasas, peale mahalaadimist allkirjastab teine ​​eksemplar saaja poolt ja antakse vedajale, kolmas jääb saajale.

CMR-i saavad täita veose saatja, ekspediitor, vedaja, teabe täielikkuse eest vastutab 22. veergu pitseri paneja.

Väga   oluline   punkt on     kõikides veodokumentides märgitud andmete kokkulangevus . Vajalik, et kaalud, ZED-koodid ja hinnad langeksid kokku kõikides veosele lisatud dokumentides.

T1 – transiidideklaratsioon või Põhjamaade pass

T1 on dokument, mis on tolli- (finants)tagatis, mida kasutatakse ELi territooriumi läbiva kauba transiidina või kauba tarnimise tagamiseks Euroopa Liidu piirilt tollilattu või sisetolli.

T1 on tolliagendi poolt EL tolliasutuste kasuks välja antud finantstagatis, mis tagab kõigi tollimaksude ja lõivude tasumise EL eelarvesse.

Näiteks kui T1-protseduuri alusel läbi EL-i liikuvat kaupa ei toimetata piirilt tollipunkti, peab T1 väljastav agent tasuma kõik tollimaksud, kui kaup vormistati EL-s kasutamiseks. Praktikas kasutatakse T1 Sarnet TIR (TIR) ​​garantiide alternatiivse süsteemina.

EX1 – ekspordideklaratsioon

EX1

EX1   on tolli poolt kinnitatud dokument, mis kinnitab kaupade väljaveo fakti väljapoole EL-i.
Oluline pole mitte EX1 olemasolu fakt, vaid oluline   tollimärgistus   EX1-s, mis kinnitab kauba eksporti väljapoole EL-i.

Just tollimärk EX1 annab kauba müüjale EL-i õiguse Euroopa-sisese käibemaksu (käibemaksu) tagastamisele/tasumata jätmisele.

EX1 deklaratsioon peab olema kaasas Euroopa päritolu kaubaga, mis väljub müüja laost EL-ist väljaspool EL riike. EX1 deklaratsiooni koostab tarnija, tarnija agent või vedaja (ekspedeerija), kellel on vastavad volitused. EX1 saab märkida mitte ainult EÜ-s, vaid ka teistes riikides toodetud kaupadele. Samamoodi saab T1 transportida Euroopa kaupu.

Tunnistus 1 EUR

EUR 1 sertifikaat on EL riikidest eksportimisel üks olulisemaid dokumente, mis kinnitab nende päritolu. See väljastatakse kaupade transportimisel EL-i riikidest riiki, kes on sõlminud EL-iga vastastikuste kaubandussoodustuste andmise lepingu, ning esitatakse tollipunktis.

Registreerimisnõuded

  • Kaup peab vastama Lepingu 1. protokolli (Päritolureeglid) nõuetele.
  • Dokumendi keel on inglise keel või mis tahes lepinguosariigi keel.
  • Paberid täidetakse käsitsi, trükitähtedega, tinti kasutades.
  • Sertifikaat peab sisaldama spetsiaalses veerus märgitud toote kirjeldust.
  • Kui veerg on puudulik, tõmmake kirjelduse alla horisontaalne ääris ja kriipsutage selle all olev tühi koht Z-kujulise märgiga maha.
  • Dokument on vaja täita kõigi kaubapartiide kohta.

Dokumentide loetelu

Sertifikaadi saamiseks on vaja eksportiva riigi volitatud asutusele esitada dokumentide loetelu:

  • avaldus, mis sisaldab eksportija deklaratsiooni;
  • toodete sooduspäritolu kinnitus ekspordiriigist (kui seda tüüpi tarnimist teostatakse esmakordselt);
  • sertifikaadi originaal (kui see on olemas) ja elektrooniline koopia (nõutav).

EUR 1 sertifikaadi väljaandmise tunnused

Väljastamise teostab eksportiva riigi tolliasutus. Volitatud organisatsioon on kohustatud rakendama kõiki võimalikke meetmeid kauba päritolu kontrollimiseks, mistõttu on tal õigus nõuda kauba kohta igasugust teavet, mida ta vajalikuks peab. Eksportija kohustus on esitada kõik vajalikud andmed ja dokumendid.

Tolliasutus omakorda tagab registreerimise operatiivsuse ja korrektsuse. Väljastamine on tasuta. Tähtaeg on kuni 3 päeva alates avalduse registreerimisest.

Väljastatud dokumendi kehtivusaeg on 4 kuud.

Tavaliselt väljastatakse sertifikaat 1 EUR enne eksporti. Tagantjärele registreerimine on aga võimalik pärast veose transportimist teise riigi territooriumile. Kuid alles pärast eksportija esitatud teabe täielikku kontrollimist.

Kui sertifikaati ei väljastata

  • Kui krundi koguväärtus jääb alla 6000 euro.
  • Kui kaup on maksustatud tollitariifistiku imporditollimaksu nullmääraga.
  • Kui eksportijal on volitatud staatus.

Lisateavet selle kohta, kas teie puhul on vaja 1 euro suurust tõendit, saate meie spetsialistidelt.

Arve

Arve

Arve   (inglise   invoice   ) – rahvusvahelises kaubandustavas dokument, mille müüja esitab ostjale ja mis sisaldab kaupade nimekirja, nende kogust ja hinda, millega need ostjale toimetatakse, kauba vormilisi tunnuseid (värv, kaal jne), tarnetingimused ning teave saatja ja saaja kohta. Arve väljavõttel on märgitud, et (v.a juhud, kui tarne toimub ettemaksuga) on ostjal kohustus tasuda kauba eest vastavalt nimetatud tingimustele. Arve on dokument, mida kasutatakse eranditult maksukontrolli eesmärgil ja seetõttu ei saa seda pidada arve analoogiks. 

Incoterms 2010: Rahvusvahelise kaubanduse tingimuste ametlikud tõlgendamise reeglid

ncoterms või International Commercial Terms on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) avaldatud eelnevalt määratletud kaubandustingimuste seeria, mis on seotud rahvusvahelise äriõigusega. Neid kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes kaubanduslepingutes või hankeprotsessides, kuna nende kasutamist rahvusvahelises müügis julgustavad kaubandusnõukogud, kohtud ja rahvusvahelised juristid. Incoterms on kolmetäheliste kaubandustingimuste seeria, mis on seotud tavaliste lepinguliste müügitavadega ja mille eesmärk on eelkõige selgelt määratleda kaupade transpordi ja kohaletoimetamisega seotud ülesanded, kulud ja riskid. Incoterms teavitab müügilepingut, määratledes asjakohased kohustused, kulud ja riskid, mis on seotud kauba tarnimisega müüjalt ostjale. See ei ole siiski leping ega seadus. Lisaks ei määra see, kuhu pealkirjad üle kantakse, ega puuduta hinda, valuutat ega krediidipositsioone.

Incotermsi eesmärk on pakkuda rahvusvaheliste reeglite kogumit väliskaubanduse valdkonnas enimkasutatud kaubandusterminite tõlgendamiseks. Nii saab vältida või vähemalt oluliselt vähendada selliste mõistete erineva tõlgendamise ebakindlust eri riikides.

Esimene Rahvusvahelise Kaubanduskohtu poolt avaldatud teos rahvusvahelise kaubanduse tingimuste kohta ilmus 1923. aastal ja esimene väljaanne, tuntud kui Incoterms, ilmus 1936. aastal. Incotermsi reegleid muudeti aastatel 1953, 1967, 1976, 1980, 1990 ja 2000 ning kaheksas versioon – Incoterms 2010 – avaldati 1. jaanuaril 2011. ICC on alustanud konsultatsioone Incoterms 2020 uue väljaande üle, mis hakkab kandma nime “Incoterms 2020” ja on ICC registreeritud kaubamärk.

Mere- ja siseveetranspordi reeglid:

FAS   – Free Aboard Vessel – risk läheb üle ostjale, sealhulgas transpordikulud ja müüja poolt laevale (st määratud sadamaterminali) toimetatud kauba kindlustus. Veose registreerimise eest vastutab müüja.

FOB   – Tasuta pardal – risk läheb üle ostjale, sealhulgas kõikide transpordikulude tasumine ja müüja poolt laeva pardale toimetatud kauba kindlustus. Järgmine etapp pärast Franki on mööda laevakülge.

CFR   – Cost and Freight – müüja toimetab kauba kohale, risk läheb ostjale üle kauba laevale toimetamisel. Veokulud sihtsadamas kannab müüja. Järgmine etapp pärast Franko Bort Sudni.

CIF   – Cost, Insurance and Freight – risk läheb ostjale üle pärast kauba laevale toimetamist. Müüja kannab veo- ja kindlustuskulud sihtsadamas. Kindlustus on hinna sees, erinevalt kuludest ja veost.

Kõigi transpordiliikide transpordi reguleerimine:

EXW   – Tehasest – müüja annab (ilma laadimata) kauba ostja käsutusse ja müüja ruumidesse. Seda terminit on kasutatud üsna pikka aega, sest müüja kannab sel juhul minimaalset vastutust. Ostja kohustus piirdub ekspordiinfo edastamisega müüjale.

FCA   – Free Carrier – müüja toimetab kauba vedajale ja võib vastutada kauba ekspordiks registreerimise (põhiandmete täitmise) eest. Selline lähenemine on otstarbekam kui Franko-Zavod, kuna arvestab lasti laeva pardale tõstmisel koormaga, samas kui müüjale valmistavad rohkem muret kauba ekspordil esinevad rikkumised.

CPT   – Carriage Paid to – müüja toimetab kauba vedajale kokkulepitud kohas, risk läheb üle ostjale ning müüja peab tasuma kauba sihtkohta transportimise kulud.

CIP   – Carriage and Insurance Paid Before – müüja toimetab kauba vedajale kokkulepitud kohas, risk läheb üle ostjale ning müüja tasub transpordi- ja kindlustuskulud sihtkohas.

DAT   – Tarne terminalis – müüja kannab kulud, riski ja vastutuse kuni kauba mahalaadimiseni (tarnimiseni) kais, laos, jaamas või terminalis. Seisaku või lihttöö kulud võib kanda müüja. Müüja töötleb kaupa ekspordiks, mitte impordiks. Kohaletoimetamine terminalis asendab “Kohaletoimetamine sadamakailt” ja “Kohaletoimetamine laevalt”.

DAP   – Delivery at Destination – müüja kannab kauba maksumuse, riski ja vastutuse kuni kauba sihtkohta jõudmiseni. Müüja töötleb kaupu ekspordiks, mitte impordiks. Kohaletoimetamine sihtpunkti asendab “Kohaletoimetamine piirile” ja “Kohaletoimetamine ilma tollimaksuta”.

DDP   – Delivery with Duty Paid – müüja kannab kulud, riski ja vastutuse ostja valduses oleva kauba sihtkohas vormistamise eest. Kauba mahalaadimise eest vastutab ostja. Müüja vastutab kaupade impordiks registreerimise, tolli- ja maksude tasumise eest, seega ei ole ostja “vastutav importija”. Incoterms 2010…

  • Kauba omandiõiguse määramine või omandiõiguse üleminek ei kuulu maksetingimuste hulka.
  • Seotud teenuste osutamise lepingutega ega määratle lepingulisi õigusi ega kohustusi (välja arvatud tarnimine) ega lepinguliste õiguste rikkumist.
  • Poolte kaitsmine nende endi riski või kahju eest ning ei kata kauba väärtust enne ega pärast tarnimist.
  • Kauba üleandmise, transpordi ja tarnimise tingimuste kindlaksmääramine. Konteinerite laadimine EI sisalda pakendeid ja see peab olema märgitud müügilepingus.
  • Pidage meeles, et Incotermsi reeglid ei ole seadus ja Incotermsi reeglid ei sätesta poolte kohustusi
Incoterms 2010

Pakkimisnimekiri

Pakkimisnimekiri

Kauba dokument kirjelduse kujul, mis kuvab kauba omadused. Pakendinimekiri on vajalik, kui sama pakend sisaldab erineva sortimendi kaupu. Pakendinimekiri sisaldab järgmisi andmeid: iga artikli kogus (tükkide arv pakendis); paki number.

Pakendinimekirja kasutatakse lisaks arvele, kui tarnitakse palju kaupu, kus iga üksiku kauba kogus, kaal või sisu on erinev.

Päritolusertifikaat   on rahvusvahelises kaubanduses kasutatav dokument. See näitab kauba päritoluriiki, kuid sertifikaadil tähendab “päritolu” riiki, kust kaup tarnitakse, sertifikaat kinnitab selle kauba valmistamise koha.

Importiv riik võib nõuda sertifikaati, mida peavad kinnitama eksportiva riigi ametiasutused. Enne lepingu sõlmimist peavad nii importija kui ka eksportija selgeks tegema päritolusertifikaadi saamise vajaduse.

Rahvusvahelises maanteetranspordis kasutatavad dokumendid ja terminid. Carnet TIR, CMR, Arve, EURO 1, EX 1, päritolusertifikaat, pakkimisnimekiri.